Oktoobri alguses viis Räägime Surmast leht koostöös Compensa Elukindlustusega Instagramis läbi kampaania, mille raames said kõik jälgijad otse ekspertidelt vastused kõikidele elukindlustusega seotud küsimustele. Järgnev artikkel annabki saadud vastustest kokkuvõtlikult ülevaate.
Paljud usuvad, et elukindlustust pakutakse vaid inimestele, kes on füüsiliselt ja vaimselt täiesti terved ja kes elavad turvalist elu, milles puuduvad igasugused julged ettevõtmised. Compensa Elukindlustuse Eesti üksuse juhi Merko Kimsto sõnul on see üks visamalt püsivaid väärarusaamu, mis hoiab eestlaste elukindlustuse taset Euroopa viimaste seas.
Elukindlustus ongi kaitse, mis aitab toime tulla päriselus meid kõiki paratamatult saatva ebakindluse ja ootamatustega – kriitiliste haiguste, töövõimetuse ja lähedase kaotusega. Elukindlustuse eesmärk on, et inimesed saaksid nautida elu täiel rinnal, teades, et kindlustus aitab neile ja nende lähedastele vajadusel finantsilist turvavõrku pakkuda.
Müüt 1: Elukindlustus maksab ainult surma korral
See on ehk kõige levinum väärarvamus, tegelikult ei tähenda elukindlustus ainult hüvitist lähedastele pärast surma.
Lepingu juurde saab valida ka lisakaitseid, mis aitavad inimest ennast, kui elu teeb ootamatu pöörde, näiteks kriitilise haiguse, raske vigastuse või ajutise töövõimetuse korral. See tähendab, et elukindlustus ei ole „valmistumine surmaks“, vaid toimetuleku tagamine elu jooksul.

Müüt 2: Diagnoos tähendab välistust
Paljud inimesed arvavad, et kui neil on mõni kroonilise haiguse või vaimse tervise diagnoos, siis saadab kindlustus nad pikema jututa ukse taha. Tegelikult on kindlustusseltsidel palju paindlikumad võimalused.
Ei vasta tõele, et kroonilise haigusega pole mõtet elukindlustust teha. Õnnetus või surm, mille puhul hüvitist makstakse, ei pruugi üldse olla kroonilise haigusega seotud. Oluline on, et inimene oleks lepingut sõlmides kindlustusandjaga aus – iga inimese olukorda hinnatakse eraldi ja leitakse talle sobiv lahendus.
Sama kehtib ka vaimse tervise puhul. Ärevushäire, depressioon või muu diagnoos ei tähenda tema kinnitusel, et kindlustust ei saa. Vaimse tervise probleeme ja haigusi on ju sadu, kõik need väga erinevad. Lepingut sõlmides vajatakse infot, mis diagnoosiga on tegemist, kas seisund on kontrolli all, milline on ravi ja kuidas inimene igapäevaselt toime tuleb. Kui nendest asjadest ausalt rääkida, leitakse tavaliselt sobiv lahendus.
Müüt 3: Kindlustus nagunii ei maksa midagi välja
See uskumus on levinum, kui arvata võiks. Paljud arvavad, et kindlustusfirma leiab vajadusel alati põhjuse hüvitist mitte maksta. Tegelikult on reaalsus vastupidine: Compensa maksab välja 98% kõigist elukindlustuse kahjuavaldustest.
Kui olukorras on tõlgendamisruumi, otsustatakse pigem kliendi kasuks. Hüvitamisest keeldumised on väga harvad erandid, näiteks kui juhtum on seotud kindlustatu kuritegeliku tegevusega, toimus alkoholi või narkootikumide mõju all või kui inimene on lepingu sõlmimisel teadlikult varjanud olulist infot.

Müüt 4: Riskantne töö või hobi tähendab automaatselt keeldu
Jah, elukindlustusel on siiski teatavad piirid. Tavapoliisid ei paku kaitset mõningate ohtlike elukutsete puhul. Nii ei kindlusta Compensa näiteks demineerijaid, professionaalseid kaskadööre ega ka ekstreemseid hobisid nagu hydrospeed jõelaskumine, jää- ja kaljuronimine, alpinism, süvaveesukeldumine ja professionaalsel tasemel võitluskunstid.
Need juhtumid on väga harvad erandid. Enamikul inimestel – ka neil, kes teevad füüsiliselt nõudlikku tööd või armastavad aktiivset eluviisi – on võimalik end kaitsta. Kõige olulisem on rääkida oma elustiilist avatult ja ausalt.
Müüt 5: Elukindlustus on kallis
Suur osa inimesi usub, et elukindlustus on luksus, mida saavad endale lubada vaid kõrge sissetulekuga inimesed. Tegelikult on just vastupidi, mida varem ehk nooremana ja tervemana kindlustuse sõlmid, seda odavam see on.
Noores eas sõlmitud leping võib maksta vaid paarkümmend eurot kuus ja jääb samale hinnatasemele aastakümneteks.

Elukindlustus on elujaatav otsus
Eestlased on õppinud kaitsma oma kodu, autot ja telefoni, kuid mitte alati seda, mis kõige olulisem – oma elu ja oma lähedasi.
Compensa Elukindlustuse juht kinnitab, et nad püüavad alati oma klientidele ja nõustatavatele anda edasi sõnumit, et kindlustus ei tähenda, et inimene peab elu kartma. Pigem vastupidi – see on elujaatav otsus ja loomulik osa vastutustundliku täiskasvanu elust.