Hauaplatsi valimine: kuidas leida sobiv matmiskoht? Maris Prisko

Oleme Räägime Surmast lehel kirjutanud erinevatest matmisviisidest ja ka sellest, millele mõelda, kui viimset puhkepaika valida. Kuigi tänapäeval on mitmeid matmisviise, valivad paljud inimesed endiselt traditsioonilise matmise. Sobiva hauaplatsi leidmine on oluline samm lahkunule väärika puhkepaiga ning lähedastele mälestuspaiga loomiseks. See võib olla emotsionaalselt keeruline protsess, mistõttu on oluline võtta selleks aega ning vajadusel küsida nõu ka lähedastelt.

Olenemata et surnuaias on harjunud meist paljud käima, olen vestlustes jõudnud tihti sinna, et inimestel ei ole õrna aimugi, kuidas päriselt endale või oma lähedastele hauaplatsi hankida. Seda eriti juhul, kui perel varasemalt hauaplatsi ei ole või see asub tänasest elupaigast nii kaugel, et olemasolevale hauaplatsile matta enam ei soovita. Selles artiklis vaatame antud protsessi sügavamalt sisse, et hetkel, mil seda teadmist päriselt vajad, saad siinse kirjelduse järgi toimida.

Kas perekonnal on hauaplats olemas?

Paljud pered eelistavad hoida lahkunud lähedasi koos, kuid see sõltub kalmistu reeglitest ja vabade kohtade olemasolust. Minu õde maeti minu vanaisa ja vanaemaga samale hauaplatsile. See hauaplats asub minu vanemate ja õe elukaaslase kodude lähedal ning seega tundus see matmiseks õige koht. Küll aga ei taga hauaplatsi olemasolu koheselt seda, et sinna lähedase matta saab. Selle välja uurimiseks tuleb pöörduda vastava surnuaia haldaja või kohaliku omavalitsuse poole, kes oskab anda infot kasutusõiguse, matmistingimuste ja võimalike edasiste sammude kohta.

Meie teadsime, et meil on perekonna hauaplats olemas, aga kõik ei pruugi seda alati teada. Perekonna hauaplatsi olemasolu saab kontrollida mitmel viisil:

• Enamik kalmistuid peab registrit matmispaikade kohta, mida saab uurida kas surnuaia haldaja, kohaliku omavalitsuse või digitaalse kalmisturegistri kaudu. Üheks selliseks kalmisturegistriks on HAUDI, mis katab suure osa Eesti surnuaedu, kuid mitte kõiki.
• Lisaks tasub vaadata perekonna dokumente ja küsida sugulastelt, kellel võib olla teadmist varasematest matmispaikadest ning hauaplatsi kasutusõigusest. Hauaplatsi kasutusõigus võib olla registreeritud mõne pereliikme nimele. Kui hauaplatsi kasutaja on lahkunud, tuleb kasutusõigus ümber vormistada.
• Kui hauaplats on peres olemas, kuid selle kasutusõigus ei ole selge, võib olla vajalik juriidiline (notariaalne või kohtulik) päring, et selgitada välja hauaplatsi kuuluvus ja leida vastused kasutusõiguse küsimustele.

Kui olemasolev hauaplats on kasutatav, tuleb kalmistu haldajaga leppida kokku matmistingimustes ja vajadusel kasutusõiguse pikendamises.

Kui perekonnal hauaplatsi ei ole

Kui perel puudub hauaplats, tuleb matmispaik valida, mis võib aga esile tõsta erinevaid tundeid ja emotsioone. Kui pereliikmetel on uue matmispaiga valikul erinevad arvamused, on eriti oluline avatud suhtlus, et leida kõigile sobiv lahendus. Valiku tegemisel tuleb arvestada mitme järgneva teguriga.

1. Asukoht ja ligipääsetavus:

• Kas eelistada kodu lähedust, et hauaplatsi oleks mugav külastada?
• Kas kalmistul on hea ligipääs jalgsi ja autoga ning kas talvine hooldus on tagatud?
• Kas kalmistu vastab lahkunu soovidele ja on seotud paikadega tema elus?

2. Hauaplatsi suurus ja tüüp:

• Kas soovitakse individuaalset hauda, pereplatsi või urnimatust?
• Kas on võimalus ja soov matmiseks kolumbaariumisse (tuhaurnide hoidmise ruum või ehitis – näide siin: Kolumbaarium – Pärnu Krematoorium)?
• Kui sageli on võimalik hauaplatsi hooldada? Traditsiooniline hauaplats nõuab rohkem hoolt kui urniplats, mis on enamasti väiksem.

Igal surnuaial on ka oma kalmistu kasutamise eeskiri, kus muuhulgas on välja toodud, kui suuri matmispaiku eraldatakse ja kui pikaks ajaks. Loe eelistatud kalmistu eeskiri läbi enne, kui surnuaia haldajaga ühendust võtad, sest nii oskad täpsemaid küsimusi esitada.

Kuidas taotleda uut hauaplatsi?

Oluline on mõista, et hauaplatsi ei saa endale osta, vaid selleks sõlmitakse vastava kalmistuga pikaajaline kasutusleping (näide Märjamaa vallavalituse lepingust). Kasutuslepingu pikkus sõltub juba kalmistust. Artiklit kirjutades vaatasin läbi mitmed taotlused ja kalmistute eeskirjad ning enamasti oli lepingu pikkuseks 15-25 aastat. Samas on ka omavalitsusi, kes sõlmivad tähtajatuid kasutuslepinguid. Kasutusleping tagab selle, et lepingu omanikuga võetakse ühendust, kui keegi avaldab soovi antud hauaplatsile matmiseks. Nii välditakse ka seda, et sugulaste vahelises tülis maetakse lahkunud sinna, kuhu ta maetud saama ei peaks. 

Uue hauaplatsi taotlemiseks tuleb teha järgmist:

1. Võta ühendust surnuaia haldajaga – uuri, millised vabad kohad on saadaval ja millised on matmistingimused. Mitmed avalikud kalmistud eelistavad selle piirkonna elanikke, mistõttu ei pruugi haldaja sulle soovitud kalmistul matmispaika eraldada. Samuti peab arvestama, et mitmed kalmistud on täis ja matta lubatakse ainult neil, kellel on pere hauaplats kalmistul juba olemas.
2. Vali sobiv matmiskoht – surnuaia haldaja saab võimalusel pakkuda erinevaid võimalusi.
3. Esita taotlus kohalikule omavalitsusele – taotluse vormid on enamasti kohalike omavalitsuse kodulehtedelt leitavad ja neid on võimalik esitada ka elektrooniliselt. Enamasti on taotlemisel vajalik ka lahkunu surmatunnistus ja taotleja isikut tõendav dokument.

Mõned inimesed on jaganud, et hauaplatsi valik võib olla ootamatult rahustav – see annab tunde, et lahkunu jaoks on loodud püsiv ja väärikas puhkepaik. Teised on tundnud, et otsus on raske ja nad vajavad rohkem aega. Oluline on lubada endal neid tundeid kogeda ja otsusega mitte kiirustada, kui see pole hädavajalik.

Mis saab pikalt hooldamata hauaplatsist?

Kui hauaplats jääb pikaks ajaks hooldamata, võivad kalmistu haldajad rakendada järgmisi meetmeid, et tagada kalmistu korrashoid ja järjepidevus:

1. Hooldamata hauaplatsi tuvastamine ja märgistamine. Kalmistu haldaja teeb ülevaatuse ning märgistab hooldamata hauaplatsi hoiatussildiga, mis teavitab platsi korrastamise vajadusest.
2. Teavitamine. Kui hauaplatsi kasutaja kontaktandmed on teada, saadetakse talle teatis, milles antakse teada hauaplatsi hooldamata jätmise kohta, täpsustatakse korrastamise tähtaeg ja võimalikud tagajärjed kohustuse mittetäitmisel.
3. Täiendav ülevaatus ja otsus. Kui hauaplatsi ei ole määratud tähtajaks korrastatud, viib kalmistu haldaja läbi täiendava ülevaatuse ja võib otsustada hauaplatsi kasutusõiguse lõpetada, tunnistades selle kasutajata hauaplatsiks.
4. Hauaplatsi taaskasutusse andmine. Kui hauaplats on määratud kasutajata hauaplatsiks ning viimasest matmisest on möödunud seaduses sätestatud aeg ehk 20 aastat, võib kalmistu haldaja hauaplatsi taaskasutusse anda. 

Need sammud aitavad tagada kalmistu korrastatuse ja matmispaikade väärikuse ning annavad võimaluse kasutamata hauaplatside uuesti eraldamiseks.

Emotsionaalne teekond

Ideaalis võiks iga inimene enne lahkumist teha perele selgeks oma soovid matmisviisi ja -paiga osas. Kahjuks on surm tänaseni paljude jaoks tabuteema ja tihti sellise aruteluni eluajal ei jõutagi. Minu õega ei olnud meil samuti sellest kunagi juttu, mistõttu pidime ise otsuse langetama. Ühtpidi olen tänulik, et meil oli juba hauaplats olemas, sest see lihtsustas matmisprotsessi vähemalt natukenegi. 

Ärge jätke selliseid teemasid lähedastega läbi arutamata. Iga eluajal tehtud otsus lahkunu poolt aitab leinajatel asjaajamistes, mis on sel hetkel niigi pikk ja keeruline, kergemini toime tulla. Kui endal on surma teemat lähedastega keeruline tõstatada, siis ehk on abiks meie veebist leitavad küsimuste lehed ja Jane poolt sellel teemal kirjutatud artikkel.

Autor: Maris Prisko

Kasutatud materjal:
Hauaplatsi kasutamise leping on vajalik infovahetuseks – Kuulutaja
Kalmistuportaal
Kalmistu kasutamise eeskiri–Riigi Teataja
Matuseteenused | Tallinn
Hauaplatsi kasutusleping – Märjamaa Vallavalitsus