Maariani sündimata lapse kaotuse lugu. II osa

juuni 24, 2025 0 Kommentaari

Haiglas küsiti mu käest, kas soovin loodet pärast lahangut endale saada või mitte. Ma ei osanud esimese hooga jälle midagi vastata, sest see ei ole nagu asi, mille peale sa üldse mõelda oskad… Pidasime hiljem kodus omavahel aru ning otsustasime, et tahame küll. Tahtsime lasta Pirnikese tuhastada ning tuha meie jaoks tähenduslikku kohta puistata. Mis …

Maariani sündimata lapse kaotuse lugu. I osa

juuni 10, 2025 0 Kommentaari

„Kas sa kaotasid lapse või su rasedus katkes?“ – see on küsimus, mille esitas mulle raseduskriisinõustaja nädal pärast medikamentoosset aborti. Ma ei osanud talle sellel hetkel vastata ja siiani aeg-ajalt mõtlen sellele küsimusele. Ma tunnen, et tänaseks olen ma selle enda jaoks järgnevalt lahti mõtestanud – mu rasedus katkes ning ma kaotasin lapse. Jah, seaduse …

Hanna P. kaotuse lugu

mai 20, 2025 0 Kommentaari

Ma põlvitan maas ja karjun kogu südamest: “Jeesus, palun ära võta teda! Jeesus, palun… palun…” Isa nuttes ütleb mulle: “Hanna, ära nuta.” Kiirabi lõpetab elustamise ja kuulutavad surmaaja. Ma tunnen lausa füüsiliselt, kuidas pimedus neelab mu elusalt ja jäädavalt. Kogu maailm muutub justkui tühjaks.   Hommik nagu iga teine   See oli täna, 1. aprillil täpselt aasta …

Karolyni kaotuslugu. VI osa

aprill 22, 2025 0 Kommentaari

Sain üsna kohe pärast K surma aru, et mina ise olen ainus, kes mind kõige paremini kogu selles olukorras aidata suudab. Usaldasin ennast ja kuulasin oma keha.  Minu jaoks on sport olnud alati hea stressi leevendaja. Profisportlasest töökaaslane ja sõber koostas treeningkava ning ma jooksin kuus päeva nädalas. See tegi olemise talutavamaks, aitas rutiini hoida …

Surija hooldamine. Liina Kasvandik

aprill 1, 2025 0 Kommentaari

Kui tänapäeval rääkida inimestega surmast või suremisest, siis tundub see kõik paljude jaoks õudne, eemaletõukav, lõplik. Surm on justkui midagi sellist, mis peab olema surutud haiglaseinte vahele, kaugele eemale elavatest, sest mine sa tea, kui ohtlik võib surnud lähedane olla. Mina ei saa sellest suhtumisest aru, üldse ei saa. Kui esimest korda oma tööst sugulaste …

Karolyni kaotuslugu. V osa

märts 25, 2025 0 Kommentaari

Esimesed kuud pärast matuseid möödusid justkui autopiloodi peal. Ma ärkasin, tegin tööd, käisin trennis ja lihtsalt nutsin tunde. Pisarad voolasid, aga tunne muutus seeläbi veidi kergemaks. Lisaks K-ga koos elamisele, me ka töötasime samas asutuses, mistõttu olin harjunud temaga väga palju aega koos olema. Tajusin tema puudumist igapäevaselt nii kodus kui ka tööl. Minult küsiti …

Kuidas minna eluga edasi pärast oma lapse suitsiidi? Karmeni kogemuslugu

märts 18, 2025 1 Kommentaar

2021. aasta sügisel kaotasin oma lapse suitsiidile. Mäletan, et üks esimesi küsimusi, mille mõned päevad hiljem ühele juba aastate eest lapse kaotanud emale esitasin, oli: “Kuidas on võimalik üldse edasi elada pärast sellist kaotust?” Ja et olen viimase kolme aasta jooksul kokku puutunud uute emadega, kes värskes kaotuses samas kohas seisavad, otsustasin mõned mõtted kirja …

Karolyni kaotuse lugu. IV osa

veebruar 25, 2025 0 Kommentaari

Olen K-le korraldatud matuse üle uhke. See oli üks viimaseid asju, mida saime tema jaoks teha. Me ei rääkinud kunagi, milline tema matus olema peaks, kuid arvan, et ta jäi meiega rahule. Korraldasime K-le mälestusürituse, kus teda helgelt meenutasime. Matuse organiseerimise tegi lihtsaks see, et meil, K lähedastel, oli kõigil matustest sarnane nägemus ja korraldasime …

Karolyni kaotuse lugu. III osa

veebruar 4, 2025 0 Kommentaari

Tavatsen öelda, et K haiglas viibimise ajal ja pärast tema surma ei andnud alla mu vaim, vaid mu keha. Viie päevaga, mil K haiglas oli, kaotasin viis kilo ja kaalusin oma 156 cm pikkuse juures 48 kg. Pärast tema surma tundsin ligi üheksa kuud teravat valu rindkeres. Sama tunne on kordunud septembris igal aastal pärast …