Rubriik: Räägime surmast

Ilmselt on paljudel meil see kogemus – oled matustel, kõik on vaikne ja tõsine, kuni mingi täiesti suvaline situatsioon ajab nii pööraselt naerma, et lõpuks lipsab ikka üks turtsatus välja. Ja siis see pilk. See konkreetne tädi kelle silmad ütlevad selgelt: “Surm ja nali ei käi kokku.” Aga vot mina (Jane Kaju) sellega ei nõustu. …

Hiljuti sattusin Hispaanias olukorda, kus sain olla toeks oma elukaaslase sõbrale Elenale*, kes oli kaotanud oma ema. Uudis lahkumisest tuli ootamatult ja ühel õhtul pärast tööd ütles elukaaslane, et läheb Elenat toetama, ja küsis, kas soovin kaasa tulla. Loomulikult – kui võib. Ilma ette teadmata ootas mind ees kogemus, mis mind kindlasti veidi raputas, kuid …

Ma jätkuvalt kogen ja imetlen seda tarkust, mille alusel on meie eksistents loodud. Kuidas sünnib elu, millist infokogu kannavad endas silmaga nähtamatud rakud ja molekulid ning kuidas kõigel oleval on oma koht ja põhjus. Hardo Pajula poolt juhitavas Tähenduse Teejuhtide taskuhäälingus olid külas Indra Reinpuu ja Toomas Trapido. Juttu tuli šamanismist ning elust laiemalt. Kõige …

Ilmselt on enamus meist peielauas kuulnud ütlust: „No kui muidu ei võta, siis kadunukese mälestuseks ikka.“ See justkui süütu traditsioon peegeldab midagi palju sügavamat – viisi, kuidas me kaotusega toime tuleme. Lein on valus ja ettearvamatu protsess, mis toob kaasa tühjuse, mida kipume instinktiivselt täitma. Alkohol tundub paljudele lihtne lahendus – see summutab valu, vaigistab …

Lastega surma teemadel rääkimine on paljude jaoks väga keeruline. Meie riigis ja ühiskonnas on see pigem tabuteema, mille osas vaikitakse võimalikult kaua. Kõik teavad, et surm saabub ühel päeval niikuinii, aga enamusel puuduvad sellega seoses igasugused soovid, mõtted ja ettevalmistus. Surma nähakse pigem negatiivse sündmusena, millega kaasneb kellegi kaotamine, valu, kurbus, pisarad jmt. Usklikumas ühiskonnas …

Kolm päeva hommikust õhtuni erinevaid surmateemalisi ettekandeid üle maailma? Jah, palun! – Ehk hiljuti toimus surmateemaline veebifestival nimega “Lifting the Lid”. Läbi mingi õnne oli ka minul võimalik seal esineda ja esindada meie väikest Eestit. Antud artiklis jagangi veidi nii enda muljeid kui ka mõtteid UKst pärit ürituse peakorraldajate Jo Dagless’i ja Victoria Keen’i poolt. …

Olen tänaseks surma teemadega teadlikumalt kokku puutunud üle nelja aasta. Selle aja sisse jääb vabatahtliku hingehoidja töö nii Tallinna Diakooniahaiglas kui praegu Lõuna-Eesti Haiglas. Samuti isa surm ning nii mõnigi lähem ja kaugem lahkumine. Olen endale aru andnud, et me elamegi igapäevaselt surma kõrval ning see ongi elu osa. Sõda, meist mitte kaugel, loendab surmasid …

Aeg lendab! Päevast, mil julgesin esimese artikli postitada, on möödas juba kaks aastat. Kohtan järjest enam neid veidi viltuseid pilke, kui ütlen, et olen surmast kõnelemise entusiast ja vean oma vabast ajast selleteemalist veebilehte. Või mismoodi mind sütitab, kui keegi hakkab vestluse käigus rääkima mõnest uuest matusetraditsioonist või nõuannetest, kuidas korterist laibahaisu likvideerida. Kui selgitan, …