Surmakaust. Jane Kaju

Sattusin hiljuti huvitava postituse peale, mille oli teinud finants-sisulooja Jeremy (Personal Finance Club). Kui muidu on tema postitused ikkagi indeksfondidest ja teadlikest finantsotsustest, siis sel korral üllatusin, kui nägin suurelt pealkirja “Dead Box”, mida võiks eesti keeles nimetada “surmakaustaks”. Millega täpsemalt tegu, seda tänases artiklis ka selgitan ning proovin ise järgi. Etteruttavalt nii palju, et tegu pole vaid rahaasjadega. 

Mis on surmakaust?

Jeremy kirjeldas, et tegu on “Dead Box” nimelise e-kirjaga, mille ta saadab kord aastas enda abikaasale. E-kirja sisuks on elektrooniline kaust, kus on näiteks pildid temast, tema matuse playlist, info selle kohta, kus on tal antud hetkel kontod jne. Võiks öelda, et tegu on veidi nagu elulõpu planeerijaga – testamendi moodi asi, ainult, et digitaalne. Selle eesmärgiks on, et kui temaga peaks midagi juhtuma, siis ta abikaasal on kohe olemas kõik vajalik ja AJAKOHANE info. Lisaks on lihtsam ju iga aasta vaadata üle elektrooniline kaust, kui paberil olev planeerija.

Rohkem kui rahaasjade ülevaade

Jeremy kirjutas, et tema isiklikult on pannud enda surmakausta ühe kirja perele (mis on samuti iga aasta üle vaadatud); Exceli tabeli, kus on ülevaade tema finantsportfellist, sh võlgadest; testamendi koopia, muude oluliste lepingute ja dokumentide koopiad ja paroolid (paroolihalduse kaudu). Surmakausta loomisel on ka hea võimalus lisada sinna mõned kenad pildid ja videod, mida sinu lähedased saaksid matusel kasutada. Kausta saab lisada ka soovid oma matuse ja matmise kohta. Sellest on palju abi olukorras, kus pere on vaimselt katki ega pea sel hetkel ise kõike kokku otsima.

Proovime järgi?

Aga ideed peaks ka praktikas kasutusele võtma, muidu on nendest vähe kasu. Nii alustasin ka mina enda surmakausta kokkupanemist. Mõtlesin, et alustan lihtsamatest asjadest – matuse playlisti kokkupanekust. Kõlab morbiidselt, eks? Samas on läbi aastate ikka selliseid lugusid kogunenud, mis ei pea tingimata kurvad olema, kuid ma usun, et nende sõnades leiavad leinajad tuge.

Tänu Marise viimasele artiklile matusemuusikast olin juba ilmselt ka õigel lainel. Toon näiteks mõned lood, mille välja valisin, arvestades, et minu lähiringkonnas on kolme eri suhtluskeelega inimesi: 

• HUMBE “fantasmas” – hispaania keeles on võimalik väga ilusasti sügavaid emotsioone kirjeldada;
• Mari Kalkuni “Ma tahaksin kodus olla”;
• Aretha Franklini popurrii “Precious Lord, Take My Hand/You’ve Got a Friend”. Gospel võib tunduda ootamatu valikuna, kuid tunnen, et just selline koorimuusika kannab endas võimsamat emotsiooni ja pakub suuremat tuge.

Milline on see minu nägu, mida inimesed viimasena näevad?

Tean, et kirstumatust (rääkimata avatud kirstust) ma ei soovi. Õnneks oli mul üsna kohe teada, mis pilti ma sooviksin, et minu surmateates või matusel pildiraamis kasutatakse. Käisin just hiljuti fotograafi juures ja ühe minust tehtud foto must-valge versioon on täpselt see, mida näeksin enda maitse järgi matusel – minimalistlik ja puhaste joontega. Aga liikudes edasi muude piltide juurde, taipasin, et ilmselt esimesel korral kausta loomisel ongi see just kõige aeganõudvam. Pead ju kõik seni tehtud pildid ja videod läbi tuulama. Samas, aasta pärast seda kausta üle vaadates on ainult aasta jagu materjali vaja läbi käia. See on protsess ning ega kõike ei peagi kausta panema – piisab, kui on mõned olulisemad hetked, millest oleks lähedastel võimalik valida.

Jalgratast pole tarvis leiutada

Mis puudutab matusesoove, siis nende välja mõtlemiseks ja kirjapanekuks võiks juba olemasolevaid vorme ja liste kasutada. Räägime Surmast lehel on meil näiteks Marise poolt koostatud tööleht. Ka mina olen loonud ühe detailsema eestikeelse elulõpu planeerija, guugeldades leiab ka detailseid ingliskeelseid planeerijaid. Taolised töölehed annavad inspiratsiooni selleks, millist infot peaksid lähedased konkreetsetel hetkedel teadma. Kes pole ise varem matuseid korraldanud, ei pruugi aimata, mida kõik võib vaja minna. Näiteks, kas sina tead, milliseid riideid kirstu selga soovid?

Pilte vaadates meenus mulle ka üks töötuba eelmise aasta festivalist, kus arutasime selle üle, millisel viisil võiks meid matusel mälestada – olgu see siis kõnega, pildikollaažiga, videoga vmt. Ka selle info ja materjalide lisamine kausta oleks hea idee ja võtaks jällegi lähedastelt ühe mure vähemaks. Kausta võiks lisada ka kõige olulisemad hetked sinu elus. Üks ilus idee, mis meile mainitud töötas näidati, oli puu, mille igal oksal oligi kas mõni oluline hetk elus või olulised inimesed. Sellise puu saavad sinu lähedased kasvõi prožektoriga seinale kuvada.

Aga kui mu konto häkitakse?

Kohe, kui hakkasin mõtlema sellele, et panen kõik minule olulised dokumendid ühte veebipõhisesse kohta, tekkis mul küsimus turvalisuse osas. Otsustasin küsida Jeremy’lt endalt, kuidas tema soovitab sellele olukorrale läheneda:

“Ma ütleksin, et digiturvalisus on väga oluline! Aga surmakausta loomine ei muuda sind ainulaadselt haavatavaks. Kui sa kasutad e-posti, on sul see probleem juba olemas, sest kui näiteks keegi on su e-posti juba häkkinud, võib ta taotleda sinu pangakonto parooli lähtestamist. Seetõttu kasutan mina parimaid tavasid, nagu unikaalsed paroolid igas veebikeskkonnas, paroolihalduri kasutamine, mitmeastmeline autentimine kõikidel olulistel kontodel jne.“

Isegi, kui surmakaust koos kõikide oluliste dokumentidega on tehtud mälupulgale, mis võib olla paremini kaitstud küberrünnakute eest, siis on see avatud aga muudele ohtudele.  Mälupulka on võimalik kergelt kaotada, sellele võivad ligi pääseda kõrvalised isikud, mälupulgal asetsevatel failidel puuduvad automaatsed varukoopiad jmt.

 “Peale selle tuleb mõista, et “täiuslikku” turvalisust pole olemas. Isegi, kui sa hoiad kõiki neid asju tulekindlas seifis kodus, võivad need ikkagi varguse, kaotsimineku või kellelegi teada oleva koodi tõttu ohtu sattuda. Isegi panga hoiukapid ei ole täiesti turvalised.”

Suve väljakutse – loo enda surmakaust!

Olen nüüd enda kausta kallal vaikselt nokitsemas ning ütlen ausalt, et isegi, kui olen kausta pannud vaid üksikud asjad, siis tean, et juba see teeb minu lähedaste elu kordades lihtsamaks. Olen näinud enda töös palju katkiseid inimesi, kes ka aastaid pärast lähedase ootamatut surma mõtlevad, kas nad tegid matusel kõik õigesti. Siin on meie võimalus või isegi kohustus teha enda asjad korda enne, kui midagi ootamatut juhtub. Seega suvise päevitamise kõrvalt või vihmastel päevadel soovitan surmakausta loomine ette võtta. Omas tempos, omal ajal. Ja ära unusta seda ka lähedastele saata!

Autor: Jane Kaju, RN APN MSc.

Idee: Jeremy Schneider, Personal Finance Club.