Matuse- ja leinalilled. Maris Prisko

Matused on hetk, mil lahkunu austamiseks viiakse sageli lilli – olgu need üksikud lõikelilled, leinakimbud või -pärjad. Lilled sümboliseerivad armastust, austust ja hüvastijättu. Kui seda artiklit ette valmistama hakkasin, pabistasin, et maht ei tule täis, sest palju ikka sellest kirjutada on. Ma eksisin – see osutus nii huvitavaks ja mitmekülgseks teemaks, et pidin hoopis vägisi mahtu vähemaks võtma. Tihti oli allikates info ka vastuoluline, mis näitab, et tavad selles valdkonnas on pigem hägustumas. Kuna Räägime Surmast lehe üks peamisi ideid on jagada erinevaid praktilisi, aga ka silmaringi avardavaid artikleid, proovisin avada teemat võimalikult laialt.

Järgnevalt annan põhjaliku ülevaate, millised lilled Eestis matustele sobivad, mida need sümboliseerivad ning milliseid kombeid tuleks järgida. Samuti käsitlen erijuhte (nagu palve lilli mitte tuua), teen ülevaate erinevate leinalillede hindade osas ning jagan mõtteid leinalintidele kirjutatavate sõnumite osas. 

Sobivad lilled matustele

Kuigi lillede värvile ja sordile on omistatud aja jooksul eri tähendusi, kinnitavad floristid, et tänapäeval ei saa enam ühtegi lille lugeda ainult matuselilleks. Traditsiooniliselt on matustele sobivad rahulikud ja tagasihoidlikud õied. Eesti matustel on kõige tavapärasemad valged või heledad lõikelilled nagu nelgid, krüsanteemid, liiliad, kallad ja roosid. Need lilled sümboliseerivad austust ja kaastunnet. Valge värv seostub puhtuse ja rahuga, mistõttu on valged õied matustel turvaline valik. Samas võib valgele lisada mõne tagasihoidliku värvitooni – näiteks rohelise, lilla või sinise – et kimp liiga ühetooniline ei jääks.

Kujunenud tava kohaselt välditakse erkpunaseid lilli, eriti punaseid roose ja nelke, sest erkpunast on peetud armastuse, vere ja tule sümboliks, mis ei sobi leinaga. Seetõttu matustele enamasti kirevpunaseid kimpe ei viida. Samas võib alati teha kimbu ka lahkunu lemmiklilledest – kui lahkunu lemmikõied olid punased roosid, siis on nende viimine mõistetav ja südamest tulev austusavaldus. Kuna tugevad reeglid ja tavad matuselillede osas on järjest vähem levinud, siis tegelikult võib lillede tooja valida lilled selle järgi, millega just tema soovib lahkunut meenutada. 

Lille valikul võib arvestada ka aastaajaga. Suvel on saadaval lai valik värskeid õisi – tihti kasutatakse ka lahkunu aias kasvanud lilli või metsakimpe, et rõhutada personaalsust ja sidet lahkunuga. Talvel ja külmal ajal on oluline teada, et õrnemad lõikelilled ei pruugi pakase käes vastu pidada. Sel puhul tehakse leinakimbud ja pärjad vahel ka kunstlilledest, mis taluvad külma paremini ja püsivad kauem ilusad. Traditsiooniliselt eelistatakse siiski elus lilli, mis on ka keskkonnasäästlikum valik.

Sümboolne tähendus

Paljud matuselilled kannavad endas sümboolikat. Alljärgnevas tabelis on toodud mõned levinud lilled ja nende tähendused leinakultuuris, kuid samas ei tasu lilledele omistatud sümboolikasse kinni jääda.

Lill	Sümboolne tähendus matustel
Liilia (valge)	Puhtus ja süütus – valge liilia sümboliseerib lahkunu hinge puhtust ja rahu leidmist. Sageli seostatakse liiliat ka vaimse taassünni ja süütuse taastamisega surmajärgselt.
Roos (valge)	Austus ja igavene armastus – valge roos näitab lugupidamist ja mälestust. Hele- või kreemroos sümboliseerib tänulikkust ja austust.
Nelk (hele)	Au ja püsivus – nelk on traditsiooniline leinalill oma vastupidavuse poolest. Valge või hele nelk väljendab kaastunnet ja austust.
Krüsanteem	Lõpmatu elu ja mälestus – krüsanteemi peetakse Euroopas leina-ilutaimeks, mis sümboliseerib lugupidamist ja hüvastijättu. Valge krüsanteem on Eestis matustel eriti levinud, kandes endas puhtuse ja armastuse sõnumit.
Kalla	Ülestõusmine ja sügav austus – kalla elegants ja lihtsus sümboliseerivad igavest elu ning hinge puhtust. Sageli kasutatakse kallasid matustel just nende väärikuse ja rahulikkuse tõttu.
Gerbera (valge)	Sõprus ja austav mälestus – gerbera on lihtsa ja rõõmsa kujuga lill, mis valges toonis sobib väljendama siirast austust. Tihti lisatakse gerberaid leinakimpudesse, et tuua esile helgem mälestus lahkunust.
Orhidee	Igavene armastus ja erilised tunded – orhidee (nt valge tsümbiidium) lisatakse vahel pärgadesse/kimpudesse, sümboliseerides erilist austust ja armastust. Orhidee haruldus näitab, et lahkunu oli lähedastele ainulaadne.

Kuigi lillesümboolika võib lisada tähenduskihi, pole leinajatele see tihti esmatähtis – olulisem on žest ise. Seega vali lill, mis sinu hinnangul austab lahkunu mälestust kõige paremini ja sobib tema isikuga.

Leinakimbu ja -pärja tähendus ning erinevused

Matustele võib lilli viia mitmel kujul. Lõikelilled (üksikud lilled või väike kimp) on lihtsaim viis austust avaldada. Tihti viivad kaugemad tuttavad ja töökaaslased just paar lõikelille musta leinalindiga kokkuseotult, eriti kui talitus toimub krematooriumis, kus suurel hulgal lilledel pole ruumi. Lähedasemad sugulased ja kollektiivid tellivad sageli suurema leinakimbu või matusepärja. Siin on peamised erinevused:

• Käsileinakimp: väike käsikimp on tavaliselt paarist lõikelillest (või väikesest kimbust) koosnev seade, mida saab mugavalt käes hoida. See on ühepoolne kimp, mis on tehtud suuremate lehtede peale ning viimistletud paelaga. Võimalik on juurde lisada ka leinalint. Seda kasutatakse sageli krematooriumis ärasaatmisel – kuna tuhastamistseremooniale pole kombeks ohtralt lilli tuua, on käsileinakimp sobiv ja tagasihoidlik lahendus.
• Leinakimp: see on juba suurem lilleseade, mis asetatakse kirstu kõrvale või hauale. Leinakimp võib olla ümar või tilgakujuline. Klassikaline leinakimp on tilgakujuline, mis on tehtud kuuseokstele. Kõik lilled on asetatud plastvahu sisse, et need kauem säiliks ja neid on mugav hoida, sest enamasti on kimbule lisatud spetsiaalne käepide. Leinakimbule võib lisada tekstigaleinapaela, kuid sageli piisab ka tagasihoidlikust mustast paelast. See on turvaline valik nii tava-, krematooriumi- kui urnimatusele.

• Matusepärg: pärg on suur rõngakujuline lilleseade, mis sümboliseerib eluringi ja igavikku. Pärja aluseks on tavaliselt kas kuuseoksad (traditsiooniline) või ümar plastvaht. Kuuseokstest alus annab pärjale lopsakust ja on väga tavapärane Eesti matustel – tavaliselt kinnituvad kuuseoksad metallrõnga külge, pärja pealispind kaunistatakse valitud lõikelilledega, mis kinnitatakse märja oaasise sisse kuuseokste vahele. Pärg on efektne ja pidulik, ent ka mahukam. Seetõttu viiakse pärg eeskätt kirstumatustele (hauamatus), kus see asetatakse hauale. Krematooriumimatustel pärgi reeglina ei näe.

Kumba eelistad – pärg või kimp?

Sageli tekib küsimus, kumba valida. Rusikareegel on, et lähedased pereliikmed viivad tavaliselt pärja – see on nende viimane austusavaldus lahkunule. Samuti on kombeks, et kollektiivid (töökaaslased, sõpruskonnad) ühinevad ja teevad ühe suure pärja koos lintidega. Kui pärgasid on mitu, asetatakse neist esimeste hulgas hauale just lähedaste omad (nt perekond), seejärel sõprade ja töökollektiivi omad.

Leinakimbud sobivad nii lähedastele kui kaugematele – need võivad olla isiklikumad ja väiksemad. Ka transport on tegur: pärg vajab eraldi saatmist või vedu, sest see on raske (sageli tellitakse pärg matmispaika kohale), leinakimbu saab aga igaüks ise tuua. Kuluefekt on samuti erinev (vt allpool hinnavõrdlust): pärg on hinnalisem kui kimp. Lõppkokkuvõttes pole aga oluline mitte vorm, vaid siirus – iga lill on väärtuslik, kui see on toodud südamest.

Hauamatusele tuuakse üldiselt rohkem lilli – nii pärgi kui kimpe. Krematooriumi ärasaatmise puhul on viimasel ajal levinud praktika hoida lillede arv tagasihoidlik: tihti piirdutakse üksiku õiega või väikese kimbuga. Põhjus on praktiline – krematooriumis pole suurt hauakohta, kuhu lilled paigutada, ning urni matmine toimub hiljem väiksemas ringis.

Paaris või paaritu arv lilli?

Eesti (nagu ka paljude naaberkultuuride) matusekombestikus on juurdunud tava, et lahkunule viidav lõikelillede arv on paarisarv (2, 4, 6, 8 jne). See komme tuleneb uskumusest, et paarisarv sümboliseerib tervikut ja eluringi sulgumist – üks osa lilledest on sümboolselt lahkunule, teine tema teispoolsuse kaaslasele. Paarisarv loob ka tasakaalu, viidates, et elu on tervikuna lõpule jõudnud. Vastupidiselt peetakse paaritut arvu (3, 5, 7 …) tihti elu ja õnne sümboliks, mistõttu neid sobitati vanarahva uskumuste järgi pigem elavatele. Seetõttu on paljudel matustel näha inimesi asetamas hauale kaksikkimpusid või kaksikõisi.

Tänapäeval ei järgita lillede arvu reeglit enam nii rangelt. Noorem põlvkond ei pruugi sellest teadagi, kuigi vanemad inimesed püüavad seda tava tihti järgida. Praktikas tähendab see, et kuni 10 õiega kimbu puhul võib paarisarvu tava meeles pidada, kuid keegi ei vaata viltu ka siis, kui tood ühe roosi või kolm õit. Oluline on siinkohal jälgida pigem lahkunu perekonna soove ja omaenda südame häält, mitte matemaatikat. Nagu leinaportaalid rõhutavad: lill on lill ning tähtis on selle südamest toomine, mitte arv kombinatsioonis.

Kuidas lilli matusel “üle anda”?

Matusetalitusel on vaikne ja väärikas õhkkond, mida tuleb austada. Tavaks on, et kui sisened matusesaali (kirikusse, kabelisse, krematooriumisse või matusekotta), lähed esmalt kirstu juurde ja asetad kaasa toodud lilled seal selleks ettenähtud kohale. Kui on kirstu ärasaatmine, asetatakse lilled kas kirstu ette, kõrvale või spetsiaalsele alusele – matusekorraldaja juhendab vajadusel.

Lilli ei panda kirstu sisse. Kirstu sisse võivad lilli asetada ehk päris kõige lähedasemad erilisel soovil, kuid üldjuhul pole see kombeks. Kui sinu leinakimp on paberi sees, siis kindlasti eemalda paber enne ruumi sisenemist/tseremooniakohta jõudmist (näiteks autos), et krabisev pakkematerjal leinaruumis ei häiriks. Floristid panevad tihti leinakimbud ise minimalistlikult musta paelaga kinni, et eraldi ümbrist polegi.

Pärast lillede asetust on tavaks minna avaldama kaastunnet lahkunu lähedastele. Alles seejärel leiab matuseline endale iste- või seisukoha tseremoonia jälgimiseks. Hilinemine matusele pole sobilik, seega planeeri kohalolek aegsasti enne tseremoonia algust, et jõuaksid lilled rahulikult asetada ilma tseremooniat segamata.

Matusele lilledeta?

Matus on tegelikult üks väheseid sündmusi, kuhu võib ilmuda ka ilma lilledeta, kui selline on pere soov. Kui surmakuulutuses seisab sõnaselgelt “lilli ja pärgi mitte tuua”, siis tuleb seda soovi austada. Perekond on sellise otsuse langetanud põhjusega – tihti kardetakse, et lilled närtsivad kasutult, neid ei ole kusagile asetada või soovitakse suunata raha nt heategevusfondi. Sellisel juhul on korrektne ilma lilledeta kohale minna. Paljudele tundub see harjumatu “nagu tuleks tühjade kätega”, ent tegelikult ei vähenda tühi käsi kuidagi austust lahkunu vastu. Tähtsam on kohalolek ja kaastunde väljendamine muul moel.

Kui igaks juhuks siiski midagi käes hoida tahad, võib kaasa võtta ühe tagasihoidliku õie. Ka üksainus õis ei näita sugugi vähem lugupidamist kui suur pärg. Kaasaegses leinakultuuris peetaksegi ühte lille täiesti piisavaks viisiks avaldada austust, eriti kui perekond on lilledest loobuda palunud. Kindlasti väldi suuri pärgi ja lopsakaid kimpe, kui on palutud lilli mitte tuua – see läheks vastuollu lahkunu või omaste sooviga. Tihti lisatakse kuulutusse ka alternatiiv: “Soovi korral võite teha annetuse … fondile” vms. Sellisel juhul on südamlik jälgida just seda soovitust ning jätta lilled ostmata.

Lindid

Kui tuua matusele pärg või suurem leinakimp, on kombeks lisada sellele leinapael ehk lindid tekstiga. Eestis kasutatakse leinalintidena valget või musta linti, aga ka lipuvärvides (sinimustvalget) linti, eriti kui austatakse lahkunut riiklikul tasandil või sõjaväelise austuse avaldusena. Valge leinalint on klassikaline ja sobib pea iga pärja või kimbu juurde, sümboliseerides puhtaid tundeid lahkunu vastu. Must lint tähistab leina – musta paela kasutatakse just käsikimpudel, kus tekst tihti puudub. On ka võimalus, et üks lint on must (ilma tekstita) ja teine valge (tekstiga).

Leinalint koosneb reeglina kahest paelast. Ühele poole kirjutatakse lahkunu poole pöördumine või hüvastijätt, teisele poole kes mälestavad või leinavad. Näiteks võib lindil seista: “Kallis isa, puhka rahus” ühel poolel ja teisel “Tütar Maarja perega”. Teine võimalus on märkida esimesele lindipoolele lahkunu nimi või tiitel ja teisele poole nimed, nt: “Armas vanaisa”/“Lapsed ja lapselapsed”. Linditeksti pikkus võib varieeruda – võib olla vaid paar sõna või ka luulerida, olenevalt lindi laiusest ja kirjutaja oskusest teksti paigutada.

Lintide tavapärased sõnumid ja kujundus

Lindi sõnum tuleb südamest, kuid on mõned levinud fraasid ja ülesehitused, mida kasutatakse:

• Hüvastijätt ja mälestajad: üks populaarne vorm on “Kallis… (näiteks “Kallis ema” või “Hea sõber …”) ja teisel pool “leinavad/mälestavad …”. Näiteks: “Kallist vanaema”/“leinavad lapselapsed”, või “Hea töökaaslane Jüri”/“mälestavad kolleegid”. Sõna “leinavad” viitab lähedastele, “mälestavad” kaugematele – traditsiooniliselt öeldakse, et lähedased leinavad, kaugemad mälestavad. See pole range reegel, kuid seda tava järgivad paljud.
  
• Puhka rahus: väga sage ja sobiv lühike tekst on “Puhka rahus”. Seda võib kirjutada koos lahkunu nime või tiitliga: “Puhka rahus, kallis isa”.
  
• Isikupärased lahkumissõnad: tihti lisatakse lindile ka mõni isiklik hüvastijätt. Näiteks “Jääme Sind igatsema, kallis Mari” või “Sinu mälestus elab meis edasi”. Samuti kasutatakse luuleridu või laulutekste: näiteks “Me südames sa elad edasi…” või “On tee, mis tagasi ei vii…”.
  
• Viimane austusavaldus: mõnikord märgitakse ka “Viimast austust avaldades” ja siis allakirjutaja nimi. Samuti sobib “Sügav kaastunne” tekstina, ent see on pigem kaastundekaardi fraas – pärjalint on siiski suunatud lahkunule, mitte omastele.

Lintide tekst lastakse tavaliselt kirjutada kullatud või hõbedaste tähtedega. Nagu mainitud, võib jätta ka teise lindi poole tühjaks – kohustust mõlemale poole midagi kirjutada pole. Piiranguid teksti pikkusele ei ole, sest kirjutaja kohandab fondi suurust vastavalt lindile. Siiski tasub piirduda paari lühikese lausega, et tekst jääks loetav ja mõjuv.

Lillede hinnad ja tellimine Eestis

Lillede maksumus sõltub sellest, kas osta üksikud õied, valmis kimp või tellida pärg. Alljärgnevalt toome ligikaudsed hinnavahemikud (seisuga 13.05.2025) Eesti floristide juures (hinnad võivad sõltuda konkreetsetest lilledest, hooajast ja linnast):

Lille valik	Hinnavahemik (umbkaudu)
Üksik lõikelill	~2–5€ tükk (nt roos ~3€; krüsanteemi oks ~2€). Must leinalint lisatakse tavaliselt tasuta või sümboolse tasu eest.
Väike käsileinakimp (kaks kuni kuus lõikelille musta paelaga)	~10–30€ (sõltuvalt õite arvust ja liigist). Lihtne kimp, mida saab ise siduda või floristilt tellida.
Leinakimp (tilgakujuline või ümar seade)	~50–100€ (keskmine). Näiteks ~60 cm pikk leinakimp võib maksta ~85–95€ sõltuvalt lilledest. Suuremad ja luksuslikumad kimbud (eksootiliste õitega) võivad ulatuda 100€ kanti või üle selle.
Matusepärg	~80–150€ (keskmine). Näiteks ~60 cm traditsiooniline pärg rooside ja liiliatega maksab u 115€ ning 80 cm läbimõõduga suurem pärg ~155€. Hinna määravad nii suurus kui kasutatud lilled (roosid, liiliad jm uhkemad õied tõstavad hinda).
Suurejooneline pärg või eridisain	150–300€ ja enam. Need sobivad erilistel puhkudel või riiklike austusavalduste puhul.

Pärjad ja suuremad leinakimbud on mõistlik ette tellida vähemalt üks kuni kolm päeva, eriti kui on kindel soov värvide ja tekstide osas. Paljud matuse- ja lillepoed nõuavadki kaks tööpäeva etteteatamist keerukamate matusekompositsioonide jaoks. Väikese kimbu või lõikelilled saab ka samal päeval osta, kuid pärja valmistamine võtab floristil aega. Kaugemalt (teises linnas) matusele minnes võib tellida pärja kohalikust lillepoest ja lasta otse matmispaika toimetada – enamik floriste pakub kulleriga kohale toimetamist. Veendu, et lilleseade jõuaks kohale enne tseremoonia algust.

Mis saab lilledest pärast matust?

Pärast matusetseremooniat tekib küsimus: kuhu kõik need lilled lähevad? Tavaliselt on kombeks, et hauamatuse korral jäävad kimbud ja pärjad hauale. Kui lahkunu sängitatakse mulda, asetavad matusebüroo töötajad või lähedased pärast kirstu laskmist haua servadele kõik toodud lilled. Need moodustavad hauale kauni leinavaiba, mis katab värske muldkeha. Tihti süüdatakse ka küünlad hauale asetatud lillede keskele. Need lilled jäävadki hauale närtsima – looduses see on loomulik protsess. Tavapäraselt koristavad närbunud lilled hiljem kas omaksed või kalmistuvaht (mõne päeva kuni nädala möödudes, olenevalt ilmaoludest). Lindid korjatakse tihti kokku pere poolt – mõned säilitavad neid mälestusena, teised põletavad või matavad need hiljem rituaalselt.

Tuhastamismatuse puhul, kus hiljem toimub urnimatus toimub, on lilledel teistsugune saatus. Kuna urn antakse muldasängitamiseks üle alles võib-olla päevade või nädalate pärast, ei saa lõikelilli nii kaua säilitada. Sellisel ärasaatmisel kogutakse lilled pärast tseremooniat kokku. Variante on mitu:

• Perekonna hauaplatsile viimine: kui perel on juba suguvõsa hauaplats, võidakse lilled sinna viia ja asetada lähedaste haudadele austuse märgiks kuni urni matmiseni.
  
• Külmkambris säilitamine: mõned matusebürood või krematooriumid pakuvad võimalust hoida kimpusid lühiajaliselt külmas, et need säiliksid värskemana kuni urni matmiseni. Kuid paratamatult närtsivad lõikelilled rohkem kui paari päevaga.
  
• Kaasa panemine kirstu/tuha juurde: kui toimus krematsioon koos hüvastijätu talitlusega kirstu juures (kus lahkunu keha oli kirstus), võivad lilled jääda kirstu peale kuni krematsioonini. Krematsiooni ajaks lilled eemaldatakse ning sageli utiliseeritakse (visatakse ära) need koos kirstuga, sest krematsiooniahju lähevad üldjuhul ainult kadunuke ja puusärk.

Üldiselt ei võta matusekülalised oma lilli tagasi kaasa – kui oled pärja toonud, jääb see mälestuseks matusepaika. Ka pole kombeks lilli pärast tseremooniat perele “tagasi anda” (mõned võivad pakkuda lilli lesele kaasa, kuid üldiselt eelistab perekond need jätta lahkunule). Seega ära imesta, et kogu kaunilt seatud kimbu saatus ongi lõpuks närtsida ja kompostiks saada – see on leina loomulik ringkäik.

Minu õe matuselilled

Minu õe matuse eel oli kuulutuses, et matusele pärgasid ja kimpe mitte tuua, sest õel oli samuti tuhastamismatus. Ärasaatmine toimus nii, et õde oli kirstus ja seejärel toimus tuhastamine. Urni saime kätte umbes nädal hiljem, aga me ei planeerinud kohe urnimatust teha, kuigi tegime selle veel sama aastanumbri sees. See andis võimaluse tulla kohale ka nendel, kellel mingil põhjuselt (nt Covid-19) ei õnnestunud matusele tulla.

Üllatav oli see, et osad inimesed küsisid meilt, miks ei tohi pärgasid ja kimpe tuua. Ei teagi, kas prooviti mõista, et kuna on justkui kirstumatus (õe matus ei toimunud krematooriumis), mitte urnimatus, et siis ju ikkagi võiks. Samas võin kinnitada, et viimane asi, millele leinaja soovib sel hetkel vastata, on küsimus lillede kohta. Minu soovitus on ka lähedaste soovi ilma liigsete küsimusteta austada.

Õele toodud lilled, mida oli väga palju, viisime vanaema ja vanaisa hauaplatsile, kuhu oli plaanis ka õe urn sängitada. Leinalindid matsid mu vanemad hauda korrastades urni kohale maha.

Matuselilled kui viimane austusavaldus

Matustele lillede viimine on viis avaldada austust lahkunule ja teda mälestada – olgu tegemist ühe õie või suure pärjaga. Kui lilled on valitud siiralt, on need alati sobivad, kuid austada tuleb ka lahkunu ja perekonna soove. Nii saab iga matuseline aidata kaasa sellele, et hüvastijätt oleks väärikas ja südamlik ning lahkunule on antud kaasa kõige helgemad soovid. 

Autor: Maris Prisko

Kasutatud allikad:

• MILLISED LILLED VALIDA MATUSELE? – KallaLilled- Millised lilled valida matusele ja teisi nõuandeid
• Milliseid lilli viia matustele? – Leinalilled .ee annab soovitusi
• Matuse traditsioonid | Lein.ee
• Matusepärg kuuseokstega – Professionaalne floristika
• Lillede arv matustel – Leinalilled
• Traditsioonid ja kombed – Soovi Matusebüroo
• Kuidas lähedasi korralikult ära saata
• Mida kirjutada matuse lindile ? Leinalilled.ee soovitab
• Leinakimbud – Florist Jakobson – Telli kulleriga
• Matusepärg täislilledest | Telli kulleriga | + 37253423572
• Matusepärg valgetes toonides “Sügav kaastunne” | darkoct02
• Matuselilled – darkoct02
• Ajakiri “Kui lähedane lahkub” Matuste eriväljaanne (Talv 2021-2022) – Artikkel “Viimased õied lahkunule” (Tekst: Kätlin Jahi).